Veidi niisama juttu ka.

Perekond

Olles siin Sardiinia turismitalus, koos pererahvaga pea nädal koos veetnud, võime ehk lubada endile neist veidi lähemalt kirjutada. Igaks juhuks võtsime kätte ja uurisime Angelalt täpsemalt nende pere kohta. Tuli välja mõndagi, mida meie oleks laiemale publikule tõe pähe jutustanud, aga nüüd kolinal ümber lükati või täiendati.

Franca on talu perenaine. Tema tegelik nimi on pikem, aga kõik hüüavad teda selle lühema versiooniga või lihtsalt „mamma“. Franca ajab siinseid taluasju, tegeleb dokumentidega ja klientidega, vahel valmistab ka süüa või tegeleb loomadega. Kui muidu on on kogu pere suht lõbusa olemisega, siis Franca on kõige tõsisem ja vahel tundub, et veidi isegi pahuras tujus. Tema ei räägi peale itaalia ja sardi keele midagi, kuid nagu kõik teisedki pereliikmed, uurib aegajalt, mis see või teine asi või ütlemine on eesti või inglise keeles.

Massimiliano on Franca elukaaslane, kuid mitte ühegi tema nelja lapse isa. Massimiliano läheb hommikul Tortoli linna tööle, kus ta müüb põllumajandustehnikat ja loomasööta. Käib lõuna ajal kodus söömas ja jälle tööle. Õhtul koju jõudes, söödab- joodab loomi ning tegeleb muude taluasjadega, mis nõuavad mehekätt. Nende asjade hulka kuulub ka oma pere tarbeks grappa valmistamine, mis eestlasele meenutab puskari ajamist. Grappa tegemist nägime ka ise oma silmaga. Ta ei pea ka paljuks teinekord süüa valmistada. Suhtleb täitsa korralikus inglise keeles.

Angela on vanim peretütar. Tema teeb siin talus praktiliselt kõike ja hommikust õhtuni. Müttab elajate- ja aiavärgiga, koristab, tema tehtud on ka peaaegu kõik söögid jne, jne. Angela juhendamise all toimetame ka meie omi töid teha. Inglise keel on tal päris hea ning me täiendame üksteist võõrkeeleliselt: meie talle inglist-eestit, tema meile sardit-itaaliat. Ta on igati töökas ja rõõmsameelne tütarlaps ja sellest on kahju, et noorus rasket talutööd rügades läeb.

Elisa on keskmine peretütar, kes õpib Cagliaris, ülikoolis. Tema ja ta peika George tõid meid lennujaamast siia, olid mõned päevad kohal ning põrutasid Sardiinia pealinna poole tagasi. Oma siinoleku ajal toimetas Elisa ka ikka ühtteist teha, aga põhikoorem on siiski Angela õlul. Elisa valdab kõige paremini inglise keelt.

Imma on peretütardest kõige noorem, kel vanust 11 aastat. Ka Imma on lühend pikemast nimest, aga kõik kutsuvad teda just nii- Imma. Lõbus plika, kes teinekord tatsab ringi, mingi suvaline vidin mikrofoniks käes ja lõõritab laulda, kusjuures päris hästi. Ka tema aitab teha mitmeid töid, kui kästakse. Inglis keeles temaga suhelda ei saa, kuigi ta seda koolis õpib. Kuid mõned väljendid või sõnad, mida ta on inglise keeles öelnud, on nii hästi hääldatud, nagu oleks english ta emakeel.

Dominico on seesama, kes on blogiridades läbi jooksnud Dominique nime all, mis on meie poolt muidugi väga kahetsusväärne eksimus. Ta on 18 aastane perepoeg, kel praegu koolivaheaeg. Põhiliselt sõidab autoga ja veab sellega asju, mis talus vedamist vajavad ja pigem hoidub sellisest tüütusest nagu seda on köögi toimkond, kuigi oleme teda näinud ka süüa tegemas ja koristamas.

Vincent on pereema vend, keda me nägime paaril esimesel päeval, kuid praegu on ära vist mingis oma kohas, kus tal  pidi olema 3000 kitse(…just, just, need kolm nulli seal number 3 taga on korrektsed). Vincent valmistab kitsepiimast erinevaid juustusi, mida siinmail toidus päris ohtralt kasutatakse.

Franco, vanem mees, keda me algul arvasime vanaisaks, on tegelikult siia maile kunagi tööle tulnud ja hiljem töötuks ja peavarjuta jäänud mõnus papi. Siinne pererahvas pakkus talle tööd ja ulualust, ning nüüd ta siin toimetabki sepa- ja muud metallitööd teha. Inglise keelt ei räägi.

Kõik see pere on väga töökas ja rõõmsameelne, kuid aegajalt on tunda nende olemises väikest nukrust. Talukoht, on teise pere juurde elama läinud isa nime peal ja Angela ütles, et ei saa olla kindlad, kas neil kunagi ei kästa siit lahkuda…

Vasakult: Dominico, Angela, Arvo, Imma, Anu, Franca ja Massimiliano.