18. päev

Reede hommikul sõime viimaseid riismeid ükspäev Anu küpsetatud kodusest saiast ja poest ostetud singist. No ei ole eestlase loomuses päeva mingi moosi ja kuivikuga alustada.

Ees ootas meid majaesine plats, kus vaja jällegi kõrgem umbrohi välja kiskuda. No küll jagub seda siin. Mingi aja pärast arvas Franca, et Arvo haavatud käele pole see töö mitte hää ja Arvo suunati hoopis töökotta, kus talu suunaviitade žabloon vajas väljalõikamist… mmm, jälle terariistad. Imma tuli ka appi, tümakas läks põhja ja nii nad seda tööd kuni lõunani teha nikerdasidki. Angela ja Anu, kui olid rohimise lõpetanud, läksid kööki süüa tegema.

Peale lõunat väike uneaeg, aga Anu kutsuti mingi aeg appi nõusid pesema.

Õhtusöögi ajaks olid ennast kohale ajanud ka eelmisel õhtul siin olnud üks prantslastest paar.

Franca, Vincent, prantslane, Massimiliano.

 Sel õhtul oli meie jaoks nii mõnigi maitseelamus varuks. Kõigepealt pakuti küpsetatud punase pipra kaunu, mis ujusid oliiviõlis. Anu pistis kohe tubli veerandiku ühest kaunast suhu… 1sekund… 2 sekundit… no umbes viie seki pärast ei teadnud Anu, mida laualt haarata. Edasi lendas pisarsilmil Anu ruttu kööki, kus pool pakki piima tulist maitseelamust leevendas. Arvo, näinud eelnenut, võttis imeväikse tükikese… vaatamata pingutustele, ei suutnud temagi näole tekkinud õudusgrimasse vältida.

 Järgmine elamus oli, kui lauale toodi suur lihaliud, kus küpsetatud kitseliha ümber olid ka väiksemad, päris ahvatlevad lihatükid, mis osutusid küpsetatud seasoolde topitud rupskiteks. Välimus oli ilus ainult siis, kui asi oli lahti lõikamata. Anu sellest roast keeldus, Arvo aga otsustas proovida. See väike tükk, mis võetud sai, käis ikka tükk aega suus ringi. Teised lauasviibijad aga mõmisesid maitsenaudingust ja viimaste tükkide pärast käis suisa vaidlus. Meie naersime omavahel, et lähevad veel soolikate pärast kaklema…

19. päev

Sel laupäev a hommikul tõusime pool tundi varem, oli vaja minna Vincenti tallu, kus ka tema ja Franca ema- isa elavad. Seal oli vaja olla abiks  pistoccu küpsetamisel. Pea terve päev mööduski seal ja meie põhitegevuseks oli pistoccu lahtilõikamine, kuid oli muudki, kus aga abi vaja oli.

Pistoccu taignast tehtud saiad.

Õhtul kogunes meie taluõue veidi üle paarikümne  Massimiliano sõbra- tuttava, et mõnusasti koos õhtut veeta. Pidulik õhtusöök algas peale kümmet. Õhtus oli palju naeru ja veidi laulu ning üldse oli väga kärarikas. Meie jaoks lõppes päev kell 12, kui tuttu kobisime.

20. päev

Sel pühapäeval sai meie selle päeva põhitegevuse kõrvalt ka veidi kirjutatud, põhitegevuseks aga oli magamine. Kuskohast kõik see uni tuli?... eitea.